Multimeedia ja e-õpe


Hea veebidisaini 6 põhiprintsiipi

Posted in Disain,Multimeedia,printsiibid,veebidisain kirjutas multimeedia &emdash; 28/12/2010

Six principles of good Web design

Downloaded from The Art Teacher’s Guide to the Internet Companion Web site (www.artjunction.org/atgi)

Designing a Web site requires an eye for visual design, consideration for your audience, some knowledge of the technical aspects of the Web,
and, of course, worthwhile content to offer. As you set out to design your Web site, keep the following six principles in mind.
1. Consistency
Make it easy for visitors to understand the structure of your site by keeping the design uniform throughout its pages. Using the same lay-
out, fonts, color palettes, and navigational scheme on every page will make your site visually consistent and user-friendly. An easy way to
achieve this consistency is to create, save, and test a page template to begin with and then use it to produce all the pages on the site.
2. Convenience
Make it easy for visitors to find their way around your site. Place a masthead or title at the top of every page that identifies the site and
include consistent navigational links to the main pages of the site such as the homepage. Consider providing a site map or index page that
offers an overview of the site and links to every page.
3. Readibility
Make it easy for visitors to read your pages and to find information. Choose a text color that is easy to read against your chosen background
color, such as a dark text on a light background. Avoid placing text against a patterned background, which makes it difficult to read. Break
the text into meaningful chunks to make it more readable. Give titles, subtitles, and content text a different visual treatment to establish
their hierarchy on a page. Make judicious use of “white space” between sections of text and between text and images to give your pages an
uncluttered look. Avoid making your visitors scroll in two directions to view the contents of a page.
4. Speed
Make it easy for visitors to download your pages. If your pages take longer than 20 seconds or so to download with a 56K modem, you will
likely lose visitors to your site. Reduce the download time of your site by keeping the number of images (especially large ones) on each page
to a minimum. Consider using thumbnail images as links to larger images that appear on their own pop-up pages. Recycle graphics (such
as banners, buttons, and icons) throughout your site to decrease the download time for each page. This in turn will make the site more visu-
ally consistent. Most important, refrain from gratuitous use of graphics (especially animated ones) that add nothing more than “eye candy”
on your pages.  
5. Accessibility
Make your site accessible to a broad audience. Your pages may look great on your computer; but someone visiting your site using a differ-
ent browser, computer, or monitor may see something quite different or may not see the pages at all.  While it is impossible to accommo-
date everyone who might visit your site, there are things you can do that will make your pages compatible with various hardware and soft-
ware configurations. For instance, use a standard font (such as Arial or Times Roman) for the text on your pages rather than a specialty font
(like Broadway or Perpetua) that most visitors are unlikely to have available on their computers. Be considerate of those who access your site
using a standard dial-up connection by keeping your page sizes as small as possible. The size of a Web page includes the size of the HTML
code, plus the size of each image file, and any additional elements (like musical files) added to the page. For example, if you include four
images that are 10K each to a HTML page that is also 10K in size, your overall Web page is 50K in size. Ideally, you should keep your Web
page sizes to less than 40K.
Also, bear in mind that the screen resolution of your visitors’ monitors will vary and that this will influence how your pages  are seen.
Conventional wisdom currently suggests that you should design your Web pages for monitors set at 800 x 600 pixels—the most common
screen resolution among Web users worldwide. However, most computer monitors sold today are set at 1024 x 768 pixels or higher.
Consequently, the industry standard is likely to shift to a higher resolution in the near future.
6. Testing
Before launching your site, test all of its pages with as many different computers and monitors as possible as well as with different versions
of Internet Explorer and Netscape Navigator. Although you may not be able to fix all the irregularities that occur with different systems,
finding out how your pages look to others—especially to your target audience—will enable you to troubleshoot the problems visitors may
encounter on your site before you go live.

Töövahendid ‹ Multimeedia ja e-õpe — WordPress

Posted in Multimeedia kirjutas multimeedia &emdash; 07/03/2010

Site map

Posted in Multimeedia kirjutas multimeedia &emdash; 06/03/2010
Tags:

Site Map/Sitemap ♦ Site tree/Sitetree ♦ Navigatsiooniskeem ♦  Infoarhitektuur

Heal lapsel palju nimesid.

Oma kodulehe ülesehitamiseks tuleb esmalt mõelda põhilinkidele ja neist hargnevaile all-lehtedele. Kogu tekkiv süsteem muutub järjest keerukamaks ja seetõttu peaks alati lisama lingilehtede rägastikus orienteerumiseks ja süsteemi arhitektuuri selgitamiseks ka skemaatilise seoste skeemi. Seda võiks nimetada eesti keeles puuks, pilvekogumiks vms. 

Toon siin mõned kodulehtede ülesehituse visualiseerimise meetodite näited: 

Hierarhiline ülesehitus: 

Pilvena: 

Site Map

See ekraanisalvestus pärineb McSpotlight lehelt, kus deklareeritakse: The biggest, loudest, most red, most read Anti-McDonald's extravaganza the world has ever seen.

 

Wikipedia  artikkel asub siin: http://en.wikipedia.org/wiki/Site_map

Posted in Multimeedia kirjutas multimeedia &emdash; 29/01/2010

Interaktiivne muuseumi ootuses

Võibolla olete juba uudist märganud, aga pole vast liiast, kui levitan teadet, et Apple on turule toonud uue toote, see on – iPad. Ma arvan, et sarnased asjad oleksid ilmelt muuseumis väga abiks neile, kes otsiksid esemete kohta teaduslikku lisainformatsiooni või siis läbiksid programmõppetuuri. Eelmise aasta aprillis, kui kirjutasin  lühikese kokkuvõtte sarnastest tooteideedest (lisasin selle siia allapoole), seda veel polnud.


Aprillis 2009 kirjutasin:
Me ei saa praegu ette näha, kui kõrgele tasemele jõuab ekspositsioonitehnoloogia mõne aasta pärast, aga peaksime häälestama end nii, et oleksime paindlikud ja muutustele avatud. Kui praegu alles demonstreeritakse tohutu suuri plasmaekraane, siis ilmselt mõne aasta pärast on nende levik juba laialdane. Elektrooniline tehnoloogia saab ka muuseumi lahutamatuks osaks ja  kuraatorid koostavad multimeediume, milles on arvestatud teaduslikel uuringutel põhinevaid teadmisi inimeste psühholoogilisest vastuvõtuvõimest.  On loota, et näitusematerjalidega töötavate kuraatorite ja multimeediadisainerite koostöö hakkab ka sama tempokalt arenema kui tehnoloogia ees sammub.


Painduvad, tohutult suured (0.0254m * 125 inch = 3.17500m) tervet seina hõlmavad paneelid pole enam mingi ime:

 

Panasonicul on töös veelgi suurem variant, millega saab elevandi tuppa tuua:

On loota, et näitusematerjalidega töötavate kuraatorite ja multimeediadisainerite koostöö hakkab ka sama tempokalt arenema kui tehnoloogia ees sammub. Siin on üks näide, mis markeerib (mitte küll eriti kõrgel kunstilisel tasemel), kuidas juba praegu saab projektorite abiga konstrueerida või rekonstrueerida terveid seinu:
 

 

Multimeediumid arenevad tormiliselt, aga kas ka teabe kunstilised esitlusvormid arenevad sama kiiresti? Teksti, audio, piltide, animatsiooni, video ja interaktiivsuse kombinatsioonide loomine aga vajab teistsugust struktuuri ülesehitamise metoodikat kui me praegu harjunud oleme. Siin kuluvad ära teadmised nii kommunikatsiooni- kui tajupsühholoogiast ja pedagoogilise psühholoogia aluspõhimõtted annavad meile baasi inimeste käitumismudelite tabamiseks ja mõtteviiside tundmiseks. Stsenaariumite koostajad peavad oskama aimata inimeste eeldatavaid käitumismalle, et juhtida neid virtuaalses keskkonnas. Inimene peab tundma selles keskonnas, et tema interaktsioon on vabatahtlik, hariv ja huvitav. Ja ka kunstiliselt ei piisa, kui näiteks 3D mudelvaasike ei ületa kunstiõpilaste ruumiliste mudelite kujundamise algtaset, vaid peab olema kõrgel professionaalsel tasemel.
Olen kogunud huvitavamaid näiteid sellistest animatsioonidest, mida saaks inspireeriva materjalina muuseumitöös kasutada, aga siia kirjale ei saa kõiki neid lisada. Tooksin näiteks ühe toreda leiu, mis on hiljuti auhinnatud Briti Akadeemia poolt. Äri ja reklaamivaldkonnast võib leida sadu väga oskuslikult disainitud virtuaalseid keskkondi, aga lisaksin ainult Ikeale loonud animatsiooni, mida näeb siit. Sarnaseid animeerimisvõtteid ja ülesehituslaadi võiks kujutleda ka muuseumis rakendatavana:

Tuleviku multimediaalset  keskkonda silmas pidades võiks tänapäevane muuseumipilet  olla polüfunktsionaalne:

1.       traditsiooniline pileti funktsioon: külastaja lunastab raha eest pileti, millega ta pääseb muuseumisse ja näitustele. Pilet ise võiks olla hoopiski erinev traditsioonilisest paberkandjal piletist, sest tulevikumuuseumi pääsmel peaks olema mitmeid lisafunktsioone.

Näiteks üks võimalikest variantidest, mis vormilt võiks välja näha e-raamatuna (leht isegi paindub!). Külastaja saab sellest lugeda muuseumikülastuse ajal lisainformatsiooni:

 

A4 formaadis lehekesi on päris mitmesuguseid:

 
Amazon Kindle
http://en.wikipedia.org/wiki/Amazon_Kindle

Või võibola saame peatselt kasutada pisiekraanikesi, mida saame kasutada nii pääsme kui infoaknakesena meedialahenduste avamiseks:

 

Eripärane on ka selline lahendus:

 Mis lähemalt näeb välja selline:

 

 

2.       Muuseumipääse võiks olla elektrooniline kiipkaart, mis aktiviseerub vastavalt makstud raha hulgale st ostetud teenusepaketile. Külastajale avanevad need tsoonid, mida ta eelnevalt planeeris külastada. Erinevates virtuaalselt tajutavates  tsoonides viibimise õiguste selekteerimine võimaldab teha hiljem ka küllalt täpset statistikat ja annab materjale külastaja käitumise uurimiseks, mille põhjal saaks planeerida külastajasõbalikumat muuseumi.

3.       Elektroonilise kaardina võiks ta aidata ka külastajal mitmekihilisel näitusel orienteeruda:

Külastaja saab osta erinevaid teenusepakette, mis sisaldavad elektrooniliselt korraldatud juurdepääse erinevatele näitusekihtidele, näiteks huvide järgi selekteerides.

 

On olemas elektroonilisi võtmeid, mis avavad helifaile ja külastaja saaks  ekspositsioonis  kuulata eelnevalt tellitud programme.  Kliki pildil.

Mitmesuguseid RFID süsteeme on raamatukogudele välja töötatud, küllap ka muuseumidele need lahendused sobiksid.

Osta saaks piletit online vahendusel nii mobiiliga kui netipanga kaudu. Samuti võiksid olla iseteeninduslikud piletiautomaadid. Ja kadumise eest valvavad väravad.