Multimeedia ja e-õpe


Posted in Multimeedia kirjutas multimeedia &emdash; 29/01/2010

Interaktiivne muuseumi ootuses

Võibolla olete juba uudist märganud, aga pole vast liiast, kui levitan teadet, et Apple on turule toonud uue toote, see on – iPad. Ma arvan, et sarnased asjad oleksid ilmelt muuseumis väga abiks neile, kes otsiksid esemete kohta teaduslikku lisainformatsiooni või siis läbiksid programmõppetuuri. Eelmise aasta aprillis, kui kirjutasin  lühikese kokkuvõtte sarnastest tooteideedest (lisasin selle siia allapoole), seda veel polnud.


Aprillis 2009 kirjutasin:
Me ei saa praegu ette näha, kui kõrgele tasemele jõuab ekspositsioonitehnoloogia mõne aasta pärast, aga peaksime häälestama end nii, et oleksime paindlikud ja muutustele avatud. Kui praegu alles demonstreeritakse tohutu suuri plasmaekraane, siis ilmselt mõne aasta pärast on nende levik juba laialdane. Elektrooniline tehnoloogia saab ka muuseumi lahutamatuks osaks ja  kuraatorid koostavad multimeediume, milles on arvestatud teaduslikel uuringutel põhinevaid teadmisi inimeste psühholoogilisest vastuvõtuvõimest.  On loota, et näitusematerjalidega töötavate kuraatorite ja multimeediadisainerite koostöö hakkab ka sama tempokalt arenema kui tehnoloogia ees sammub.


Painduvad, tohutult suured (0.0254m * 125 inch = 3.17500m) tervet seina hõlmavad paneelid pole enam mingi ime:

 

Panasonicul on töös veelgi suurem variant, millega saab elevandi tuppa tuua:

On loota, et näitusematerjalidega töötavate kuraatorite ja multimeediadisainerite koostöö hakkab ka sama tempokalt arenema kui tehnoloogia ees sammub. Siin on üks näide, mis markeerib (mitte küll eriti kõrgel kunstilisel tasemel), kuidas juba praegu saab projektorite abiga konstrueerida või rekonstrueerida terveid seinu:
 

 

Multimeediumid arenevad tormiliselt, aga kas ka teabe kunstilised esitlusvormid arenevad sama kiiresti? Teksti, audio, piltide, animatsiooni, video ja interaktiivsuse kombinatsioonide loomine aga vajab teistsugust struktuuri ülesehitamise metoodikat kui me praegu harjunud oleme. Siin kuluvad ära teadmised nii kommunikatsiooni- kui tajupsühholoogiast ja pedagoogilise psühholoogia aluspõhimõtted annavad meile baasi inimeste käitumismudelite tabamiseks ja mõtteviiside tundmiseks. Stsenaariumite koostajad peavad oskama aimata inimeste eeldatavaid käitumismalle, et juhtida neid virtuaalses keskkonnas. Inimene peab tundma selles keskonnas, et tema interaktsioon on vabatahtlik, hariv ja huvitav. Ja ka kunstiliselt ei piisa, kui näiteks 3D mudelvaasike ei ületa kunstiõpilaste ruumiliste mudelite kujundamise algtaset, vaid peab olema kõrgel professionaalsel tasemel.
Olen kogunud huvitavamaid näiteid sellistest animatsioonidest, mida saaks inspireeriva materjalina muuseumitöös kasutada, aga siia kirjale ei saa kõiki neid lisada. Tooksin näiteks ühe toreda leiu, mis on hiljuti auhinnatud Briti Akadeemia poolt. Äri ja reklaamivaldkonnast võib leida sadu väga oskuslikult disainitud virtuaalseid keskkondi, aga lisaksin ainult Ikeale loonud animatsiooni, mida näeb siit. Sarnaseid animeerimisvõtteid ja ülesehituslaadi võiks kujutleda ka muuseumis rakendatavana:

Tuleviku multimediaalset  keskkonda silmas pidades võiks tänapäevane muuseumipilet  olla polüfunktsionaalne:

1.       traditsiooniline pileti funktsioon: külastaja lunastab raha eest pileti, millega ta pääseb muuseumisse ja näitustele. Pilet ise võiks olla hoopiski erinev traditsioonilisest paberkandjal piletist, sest tulevikumuuseumi pääsmel peaks olema mitmeid lisafunktsioone.

Näiteks üks võimalikest variantidest, mis vormilt võiks välja näha e-raamatuna (leht isegi paindub!). Külastaja saab sellest lugeda muuseumikülastuse ajal lisainformatsiooni:

 

A4 formaadis lehekesi on päris mitmesuguseid:

 
Amazon Kindle
http://en.wikipedia.org/wiki/Amazon_Kindle

Või võibola saame peatselt kasutada pisiekraanikesi, mida saame kasutada nii pääsme kui infoaknakesena meedialahenduste avamiseks:

 

Eripärane on ka selline lahendus:

 Mis lähemalt näeb välja selline:

 

 

2.       Muuseumipääse võiks olla elektrooniline kiipkaart, mis aktiviseerub vastavalt makstud raha hulgale st ostetud teenusepaketile. Külastajale avanevad need tsoonid, mida ta eelnevalt planeeris külastada. Erinevates virtuaalselt tajutavates  tsoonides viibimise õiguste selekteerimine võimaldab teha hiljem ka küllalt täpset statistikat ja annab materjale külastaja käitumise uurimiseks, mille põhjal saaks planeerida külastajasõbalikumat muuseumi.

3.       Elektroonilise kaardina võiks ta aidata ka külastajal mitmekihilisel näitusel orienteeruda:

Külastaja saab osta erinevaid teenusepakette, mis sisaldavad elektrooniliselt korraldatud juurdepääse erinevatele näitusekihtidele, näiteks huvide järgi selekteerides.

 

On olemas elektroonilisi võtmeid, mis avavad helifaile ja külastaja saaks  ekspositsioonis  kuulata eelnevalt tellitud programme.  Kliki pildil.

Mitmesuguseid RFID süsteeme on raamatukogudele välja töötatud, küllap ka muuseumidele need lahendused sobiksid.

Osta saaks piletit online vahendusel nii mobiiliga kui netipanga kaudu. Samuti võiksid olla iseteeninduslikud piletiautomaadid. Ja kadumise eest valvavad väravad.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: